Pere on koos: Epithos, Vesta, Eksport

Täna olid loomad juba köhast terved ja uus heinapallgi puhtam. Külmas ilmas on külmaverelised hobused justkui talveunes, liiguvad väga aegamisi, vaikselt mugivad üksteisele "kõrvu tehes" oma heina. Tegime Eurusega veel mõned ohelikus ringid ja Epithos võttis vastu lepitava sügamiskuuri, päitseid ta muidugi enam eriti ei salli, ju järgmisel korral läheb paremini. Võiks teda proovida ohelikuga ka veidi kinni hoida, aga juba varss on väga tugev ning kui ta tõrkuma hakkab, siis rabeleb üha ärevamalt.
Härmikuga käisime metsaringil, aga seekord lühemaid radu pidi, teiselpool jooksis meile järgi mäepealse-Kostja, kes peremehele heinamaad rendib. Tagasi saime ratsa "side-pull" abil: oheliku karabiin ühele poole päitse põserõngale, sõlm teisele poole ja ratse olemas. Härmik ei hakanud kordagi rapsima -- ju talle meeldib see ilma suuliseta elu.