Hobused köhivad, aga Härmik astub ikka edasi

Midagi on lahti vanakarjaga. Alguses ähkis Naksura, nüüd lisaks hingeldab pindmiselt Keisi ja köhib Eksport. Ega see ometi ole hallitanud heinast? Käisin koukisin pallinööri ja vaatasin, et söövad loomad on valvel ja ähvardavad, kõrvad lidus ja tige nägu peas. See on nüüd ilmselt sellest, et toitu pole ümbruses enam külluses ja nad peavad omavahel konkureerima. Mida tigedam kehakeel, seda kaugemale teised hoiavad ja hea uhkes üksinduses heina pista...kui see aga nii jõhkralt hallituse järgi ei tolmaks...
Nüüd oli kaasas ka ohelik varsapäitsega, mis läks Eurusele pähe ja me kõndisime veidi kõrvuti ringi, alguses püüdsin harjutada teda kuklasurvele järele andma, pärast veidi karjast eemalduda. Mõne aja pärast talle töö paaris ei istunud enam ja ta hakkas nügima ning kargama, jätkasime sellegipoolest ringis ümber karja kuni jõudsime mära juurde ja rahunesime. Eurus jäi natuke löödult heina sööma. See oli nüüd ootamatult jõuline inimene, kes küll vahepeal mõnusalt sügas, aga siis jälle kõrval kõndides ja ringi vedades end maksma pani. Kas see pidigi nii minema või oleks delikaatsemalt ka saanud, palun?
Ma parem ei hakka Epithosest rääkima, kes kõrvad lidus ema kõrval heina sõi.

Härmik juba ootas, et rakendikooliga edasi minna, käisime jälle laudas rangi-ringil ning läksime seejärel koolialasse. Keset kooliala saime aiste vahele, kuid väikese kolksu või sättimise peale ei suutnud loom paigal püsida. Viisin aistega tagasilla posti juurde ja panin Härmiku kinni. Nüüd edenes rakendamine paremini, aga sedelgarihmasid peab tõsimeeli ikka kaks olema, et saaks nii ülemist kui alumist eraldi pingutada et looga üles tõstaks. Look ise oli nüüd paraja laiusega valitud, need rohelised vene omad on vineerist ja ei kõlba küll kuhugile.
Olin lugenud just kodutöömaterjalist suuliseta valjastest ja alguses koolialas olime teinud "side-pull"  stiilis ohjade haakimisega päitste rõngasse paar prooviringi ja juhtimine täitsa toimis, kuigi Härmik oli vahepeal veidi segaduses. Üldiselt sinna kuhu pea näitab ikka loom läheb ka. Edasi on lihtsalt harjutamise asi.
Tagasi rakendamise juurde tulles on päris huvitav kuidas kogenud hobused aiste vahel olles keeravad -- nimelt astuvad nad diagonaalsammu. No seda Härmik ei osanud ja ta hakkas keerama tuharaga aisa külge, mis teda muidugi ehmatas ja tuli paar väga kiiret sammu, mis oleks vist galoppi tõstmisega lõppenud kui ma poleks "prr-peatuse" teinud. Kuna ta tõesti peatus, siis järelikult paanikat enam ei olnud. Ja ta peatub ohjade päitsele tõmmates väga ilusti. Edasi Härmik kivistus, sest ta kartis järgmist kurvi võttes aisa vastu minna. No ei saanud eest, aga sai ohjaga tagant liikuma küll ja ennäe imet, nüüd hakkas loom ilusti keerama, tehes veidi isegi diagonaali hoolimata kergest külje puutest aisa vastu. Paar ringi tehtud, oli kõigi meeleolu ülev ja läksime lauda juurde preemiat võtma.