Annega lepime kokku, et noorloomade sügamine toimub edaspidi ainult päitsetega kinniseotult eraldi, kus ka kabja tõstmist harjutatakse, samuti annab ta soovituse jääda kindlameelselt ähvardavalt tagurdava hobuse juurde seisma ja mitte alluda terrorile. Õhtul käivad rahulikus miljöös samas koplis puu küljest läbi Kulla ja Härmik, jalatõstmine sujub tõesti paremini kui tavaliselt väljas. Ja selgub ka hea viis Koora hirmu-kaitse refleksi tõrjumiseks: anda tagurdava looma tuharate pihta kerge nähvakas päitsetega ja minema ta lähebki, saba jalgevahel. Näha on ka, kuidas Kulla mõnikord Koorat tõrjub, arvata võiks, et tegu on tõesti kartlikuvõitu loomaga, aga ju me sellest üle saame. Karjas on üldse natuke raske noorematega näiteks nagu Kaira tegeleda, sest vanemad tulevad mõnikord neid ära ajama ja edaspidi ei julge nad alandlikult enam suhelda.
Õhtul liiguvad sälud rutiinselt karjamaa kaugemasse soppi, mina käin vanaloomade juures: vastu tormab kohe varss Eurus, tema sõber Ephitos on tagasihoidlik. Eurus on mürakaru, ja väga kiire õppija samuti-- võiks öelda, et tal on elementaaroskused pea selged: astub küljele esi- ja tagaosaga, taandub tagasi, annab külgsurvele koonuga järele.
Anne kirjutab välja noorloomade põlvnemise (isa on Kaipar):
- Vestast:
- Ephitos (isa Eksport)
- Kulla
- Naksurast:
- Eurus (isa Eksport)
- Kaira
- Noorast (passi järgi Norma):
- Koora
- Tinnast:
- Kinna
No comments:
Post a Comment