Keisi lõhub järgmise oheliku

04.09 algab Kulla talli juurde talutamisega kus ta harjutab kinni olemist ning proovib kaera. Jalgu tõstab ilusti ja kõik läheb hästi. Tagasi läheme sauna tagant üle vana kooliala (paar traaviringi) ja kesa suurele teele ning edasi pinnaseteed mööda veistekopli väravast. Koora proovib päitseid, aga üle kukla rihma kinnitada ei taha veel seekord. Härmik on väga unine, käime noorloomade koolialal kammimas ja lakka lõikamas, külgliikumisi harjutamas. Siis aga lubab ta selga tulla ja näitab et ta on tõesti ratsastatud: ohelikust ja kandadega saabki juhtida, väga rõõmustav. Härmiku seljas on mugavam kui Tartu Talli kõhna hobuse sadulas.
Keisi tuleb purde juurde vastu kuid Eksport ajab ta karja tagasi kust teda välja saamiseks on jälle vaja kannatlikkust.  Kuid hoovis on palju hirmsaid riistu, saemehed ja puulõhkujad ning traktorgi läheb käima -- tiigi kõrval käru küljes loom ei püsi, sest tõmbab end paaniliselt jälle lahti nii et tükk karabiini tuhiseb päitse aasa küljest ja lõikab pöidlasse. Tuleb teha nööri survele järeleandmise harjutusi ja esialgu posti mitte siduda. Vanas koolialas aga näitab Keisi et ta on tõesti saanud koolitust ja ka kordes: kappame kurvis üles lüües võhmale. Liigume ikka veel rahutult iga krõpsu kartes noorloomade koplist mööda üle oja ida suunas karjamaale, naastes on nahk märg ja samm vaikne, puude vahel maja juures on ikkagi kõhe ja voolik ning dušš ei ole väga meeldiv.

Ohutustehnika hobusega:

• Voolikuga peab olema ettevaatlik et see ei satuks jalgu. 
• Kuigi turvaninaga jalats on ka hobuseinimesele, tuleb ikka väga ettevaatlik olla
• Kui hobune paanikas tirib, siis tuleb käed eemale viia 
• talutada tuleb looma kinnastes et rapsimisega nöör mööda peopesa jooksma ei läheks.
• Näppe ega kehaosi ei jäeta kunagi sõlme või riistade vahele, eriti kui tegu on ohelikuga