Perenaine koplis

31.08 Käisime Kullaga veiste nõlval, väga rahutu ja pidevalt tirib ette, tegin küljele ringe oheliku otsas, paar korda hakkas ähvardama ja peale tulema. Teine tiir oli Härmikuga kes sai vahealas voolu kui tagasi liikus -- veel üks loom ärevusse aetud. Käisime talli juures jalgu tõstmas, seekord lihtsalt tõstmas. Härmik pelgab talli, eriti tuulise ilmaga -- ronib üles ja närib latri serva. Veel üks arglik ring talumaja kõrval alleel, siis koju tagasi. Koplisse jõudes olid kõik sälud kes enne lähedust pelgasid nüüd eriti suured sõbrad ja lubasid kammidagi.
Peale lõunat üks tiir perenaisega: väga hea vihje on sügelevat varssa sel hetkel mitte kammida kui ta hammustab, sest halb komme kinnistub auhinnastamisega, aga kirjanduse järgi võib sügamisel näksimist ka ignoreerida...kas see on isemööduv pahe või on see hoopis looma tunnustus? Vedada oskavad vanaloomad on Noora ja Tinna, Keisi on ratsastatud. Sälgude koplis oli valge laik: kaks aastast mära on nimega Kinna ja Kaira, viimane eriti arg, aga perenaise käes täitsa taltsas.

08.29 Sälud olid kopli kaugemas viirus ja jooksid vastu, talutasin Härmiku ringiga tagasi koolialasse, vana ruun tuli järgi, varsti ka noormärad traavisid järele. Härmik peatus tihti kahtlevalt, viimases kurvis tagasi on karjal kombeks galoppi lasta, Härmik tõmbas oheliku käest, jooksin järele. Käisime Härmikuga läbi veistekopli talli juures kapju andmas, proovis range pähe. Aare ütles et värkimiseks peab loom iseseisvalt seisma et peale ei vajuks. Tegime Kullaga mõned laisad ringid talutades koolialal. Hommikul ja õhtul käisin vanakarja harjamas, üks varssadest kes sügeleb, sai oheliku ümber kaela kuid veel ei võta päitseid. Teine varss on kinnisem--  näib, et norutavast ja väheliikuvast emast kel kabjahaigus. Põgusalt tuleb katsuma, siis lahkub.
08.30 Härmik oli üksi kopli keskmises viirus, vastu mulle ei tulnud. Käisime veiste kopli nõlvu pidi, seejärel talli juurde värkima. Peale sedelga sättimist, mis tuli sellest et ta ei suuda pikalt kapja hoida läks ta närviliseks. Tagumisest kabjast sai serv lõigatud ja siis ta küll hoidis kabjapinna vertikaalis kuid varbaots maas ning edasi enam ei lubanud ligi. Tagasi jälle nõlvad, nahk märg ja peale kokkuvõtet-tänamist karja tagasi. Õhtul oli noorkarjas üks sügelev sälg-mära juurde tekkinud, vanakarjas sai pimedas teine varss siiski "nöörpäitsed" pähe, ta on küll tagasihoidlikum, aga siiski aktiivne. Eksporti sai põhjalikult harjatud. Kõik vahetavad karva tundub. All koplis on kaks probleemi: kuivati juurest tuleva liini kaks elektriposti on ohtlikult viltu, võnguvad kui sälud end sügavad, tagumine kraavi ääres olev karjus on maas, postid katki. Tuleks minna taastama.